Avaleht > Eesti Ajaloomuuseum > Suurgildi hoone
Suurgildi hoone

Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi, kelle hulgast valiti ka raehärrad. 1406. aastal ostis Suurgild kinnistu linna peatänava ääres raekoja läheduses (praegusel kohal), kuhu aastatel 1407–1410 ehitati uus suurejooneline esindushoone. Sisetööd jätkusid kuni 1417. aastani.

ANNO DOMINI MCCCCX (1410)

Hilisgooti stiilis kõrge viilkatusega ehitis on sajandite kestel oma välisilme põhiosas säilitanud, algselt neljakandilised aknad muudeti 1890. aastate gotiseerimistuhinas teravkaarseteks. Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiival on koputid aastast 1430, mis kuuluvad Tallinna keskaegse pronksivalu harulduste hulka. Parempoolsel on ladinakeelne tekst: anno domini milessimo CCCCXXX O rex glorie xpe veni in pace (Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus). Vasakpoolset koputit ümbritseb alamsaksakeelne kiri: got d’ ghebenediet al dat hus is vnde noch komen sal (Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad). Peafassaadi kolmikviilule on maalitud Tallinna linna väikese vapi kujutised – hõbedane rist punasel kilbil, mis on ühtlasi Suurgildi vapiks. Sama vapp koos aastaarvuga 1551 kordub aktsiisikambri portaalil ja mujal interjööris.

Algselt koosnes gildimaja kahest avarast saalist. Kahelööviline kolmele piilarile toetuva ristvõlvlaega suur gildisaal on säilinud peaaegu originaalkujul. Väike gildisaal on hilisemate ümberehitustega tükeldatud mitmeks ruumiks. 1413. aastal ostis Suurgild endale naabermaja omanikult kahe maja vahelise ala, kuhu rajati õueväravad ja aktsiisikamber, praegune direktori kabinet. Kangialust kaudu pääseb mööda Börsi käiku otse Laiale tänavale.

Sajandite vältel on Suurgildi hoone etendanud linna elus silmapaistvat osa: siin toimusid suurkaupmeeste pidustused, siit algasid ja siin lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud, gildisaale üüriti pulmapidudeks ja kohtuistungiteks. Pärast Oleviste kiriku põlemist 1820. aastal peeti siin paarkümmend aastat jumalateenistusi, teatrihoone tules hävimise järel 1855. aastal toimusid majas teatrietendused. Gildihoone oli üks 1857. aastal Tallinnas peetud balti-saksa laulupeo toimumispaiku. Kuulsatest muusikutest on siin esinenud Ferenc Liszt. Kontserte ja näitusi korraldati siin veel 20. sajandi algupoolel, kuigi hoone oli alates 1872. aastast põhiliselt Tallinna Börsikomitee kasutada ning on sellest ajast tuntud ka Börsihoone nime all. 1896. aastal toimus gildihoone väikeses saalis esimene filmidemonstratsioon Eestis.

1952. aastast paikneb Suurgildi hoones Eesti Ajaloomuuseum.

 

Suurgildi hoone kaardil


Suurgildi hoone, Pikk tänav 17, Tallinn