Püsinäitused
Maarjamäe loss
Minu vaba riik

15. veebruaril 2018 avas Maarjamäe loss taas uksed. Külastajaid ootab Eesti Ajaloomuuseumi suurnäitus „MINU VABA RIIK“ ja lastele tegutsemisrõõmu pakkuv „Laste vabariik“. 

 
Näitus „Minu vaba riik“ viib külastaja retkele läbi 100 aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani.

Paljud Eesti inimesed mäletavad laulva revolutsiooni päevi ja Heinz Valgu hüüet „Ükskord me võidame niikuinii!“. Milline on olnud teekond oma riigini, kuidas on seda üles ehitatud, kaotatud ja jälle leitud, sellest kõneleb Eesti Ajaloomuuseumi näitus. Seekord algab rännak 1905. aastast ja jõuab välja tulevikku – kunstnike Varvara ja Mari „Neuronaalsete maastikeni“. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu. Erinevatel ajahetkedel tuli Eestis elavatel inimestel langetada keerulisemaid või kergemaid otsuseid või püüda lihtsalt rasked ajad üle elada. Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi.

Lastele kingime Eesti Vabariigi juubeli puhul vahva paiga, Laste Vabariigi. See on mänguline õpikeskkond, kus on omavahel põimitud päris- ja fantaasiamaailm. Seal tegutsevad lapslased ja elab sinine lõvi koos oma sõpradega, kuid kõigil neil on ühine eesmärk ehitada üles vahva riik.

I ruum – Eesti Vabariigi sünni eellugu
Lugu algab 20. sajandi uute moodsate tuulte saabumisega, mil muutuv maailm jõudis Vene tsaaririigi läänepoolsematesse kubermangudesse – Eesti- ja Liivimaale. Revolutsioonid ja I maailmasõda, aga ka elekter, sport, kiiremad liikumisvahendid jmt muudavad ühiskonda ja eluolu. Kerkib esile eestlaskond, kes asub tööle autonoomia nimel. Kulminatsiooniks saab Eesti Vabariigi väljakuulutamine 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdul. Näituse külastaja saab endki kujutada Endla rõdule ja lugeda iseseisvusmanifesti.

II ruum – Eesti Vabariigi ülesehitamine
Vabariik sündis sõjaoludes. Vabadussõda, surmava kuuli auguga sõjasangar Julius Kuperjanovi vormikuub on seda mäletamas nagu ka välismaalt laekunud abi. Kangelastele aumärgid välja jagatud muutub lugu helgeks, sest sõda lõpeb, piir on paika pandud ja algab rahumeelne riigi ülesehitamise aeg, mida küll üritatakse väärata kommunistide riigipöördekatsega. Tasapisi hakkas elujärg paranema, eesti keel kõikjal juurduma, kerkisid talumajapidamised, saadi tuntuks või- ja munaeksportijaks. Kuigi majanduskriis räsis ja töölisel oli raske, muutus elu siiski mugavamaks – AEG külmik, Elektroluxi tolmuimeja, Siemensi habemeajamisaparaat. Külastaja võib minna jalgrattasõidule mööda Tallinna, Pärnut või Narvat. 

III ruum - Elu esimeses Eesti Vabariigis
Küllus, jõudeelu, puhkus kodumaa kaunites paikades, hingetõmbeaeg paljudele. Eesti oma tööstus saab jalad tugevamalt alla. Külastajagi saab osa 1930. aastate glamuurist ja selgeks õppida paar moetantsu. Riigis aga käärib, opositsioon surutakse maha, ebameeldiv peidetakse kodukaunistamise ja teistesse rahvuslikkust õhutavatesse kampaaniatesse. Kadrioru lossi kolib esimene president.

IV ruum – II maailmasõda ja omariikluse surm
Lugu jätkub hallis muretoonis ja punases kumas. Oma riik kaotatakse ja paljud on sunnitud lahkuma või viiakse vägisi. Valikuid on piiratud. Teise maailmasõja vahetuvate okupatsioonide tingimuses, vangilaagris või paguluses tuleb ellu jääda. Kes võtab kaasa peotäie kodumaa mulda, kes meisterdab põgenikulaagris saiast nuku. Sõjaaeg teeb nutikaks - langevarjusiidist saab ristimiskleidi. Kuid sõjas võitleb sõber sõbra, vend venna vastu.

V ruum – Elu Nõukogude Liidus
Nõukogude okupatsioon. Suletud piirid, pioneerid ja ühismajandid. Defitsiit ja tutvused. Hirm on. Nööbikaameraga KGB. Ka külastaja peab üle õla vaatama ega kuklas pole „suure venna“ silmi. Poes pole midagi aga sahver on täis. Kuskil siiski on maailm, kus kõlab „Mu isamaa on minu arm“, rock muusika ja letid on kaupa täis. On olemas ka need, kellele kehtiv kord ei meeldi. Ja samas nii armsalt tuttavad mummulised kuivainete topsid.

VI - Eesti Vabariigi taassünd
Nüüd saab kõrini. Tullakse kokku ja meid on palju. Ehkki nii mõnigi kaup on kättesaadav vaid talongide eest, tehakse suhkruvatti ja pulgakommi, luuakse kooperatiiv või suisa ühisfirma. Piirid pragunevad ja kõik uus ja uhke jõuab ka siiamaale. Rahvas peab fosforiidisõda, kaitseb vanu monumente, moodustab Rahvarinnet ja Kodanike komiteedes. Vabadust nõutakse valjult. Külastaja saab seista Balti ketis. Erinevad pooled vaidlevad, korra läheb ärevaks kui üritatakse Nõukogude Liitu tagasi vanale rajale pöörata. 20. augustil 1991 on Eesti Vabariik taas välja kuulutatud. 

VII ruum – Elu ja võimalused noores riigis
Ühtäkki on nii palju võimalusi, et valimine läheb raskeks. Riik ehitatakse taas üles. Noored poliitikud võtavad julgelt otsuseid vastu. Kellele see ei meeldi või tahab ise, saab omale erakonna luua. Ettevõtlus on ohjeldamatu, kohati hea tava piire ületav kauboikapitalism. Saab kodulaenu võtta, et oma unelmate kodu luua ja see raske turvauksega kaitsta. Või siis istuda Estonian Airi esimese Boeingu istmele ja minna maailma avastama.

VIII ruum – Kaasaegne Eesti
Lugu jõuab tänapäeva. Kõik on paigas. Riik on end kindlustanud vajalikesse liitudesse astumisega. Kõik teavad, mida nad tahavad. Võitjad torkavad silma, kaotajatel on raske end maksma panna. On tõeline edulugu, internet, e-Eesti, idufirmad. Baruto ja Pärt. Mahe, öko ja pead tõstev kogukond. On ka kainenemise aeg. Majanduskriis, rahulolematud meeleavaldustel. Vahepeal kadunud inimesed on jälle nähtavad. Külastaja ei pea muretsema, wifi on olemas. Ees on ainult tulevik. 

IX ruum - tulevikuvisioon Eestist 1000 aasta pärast
Näitus lõppeb projektiruumis, kus igal aastal lahendab EV1000 nägemuse üks kunstnik, lähtudes ideest, et 1000 aasta pärast on loodus, tehnoloogia ning inimesed omavahel põimunud.
2018. aastal kutsub kunstnikeduo Varvara&Mar vaataja paralleelreaalsusse. Installatsioon „Neuronaalsed maastikud“ võimaldab sukelduda paralleelreaalsusesse ja näha ümbritsevat läbi tehisintellekti silmade.

Peakuraatorid: Inge Laurik-Teder, Krista Sarv
Kuraatorid: Erkki Bahovski, Kirsti Jõesalu, Peeter Kaasik, Linda Kaljundi, Anu Kannike, Ivar Leimus, Tõnis Liibek, Olev Liivik, Kai Lobjakas, Maia Madar, Olaf Mertelsmann, Jaak Mäll, Milan Pening, Anne Ruussaar, Kata Maria Saluri, Liisi Taimre, Hiljar Tammela, Triin Tark, Jaak Valge

Näituse kujundus: arhitektuuribüroo b210

Graafiline disain: Tuumik Stuudio OÜ, Identity OÜ, SASU

Filmid ja animatsioonid: Catapult Films OÜ, Denhov OÜ, Tolm Stuudio

Laste Vabariigi kuraatorid: Ehti Järv, Kristi Paatsi, Sireli Uusmaa
Graafiline disain: Kristiina Tort 

Vaata näituse galeriid. Fotod Vahur Lõhmus, Siim Lõvi