Lauluraamatuid Eesti Ajaloomuuseumi kogust II

Siinsed saksa kogudused kasutasid nii kohapeal – Tallinnas ja Riias, kui ka Saksamaal või Peterburis välja antud lauluraamatuid.
Järgmist šedöövrit me kahjuks lauluraamatute näitusel eksponeerida ei saanud, kuid tegemist on väga kauni esemega, mis samuti tutvustamist väärib. Selle 17. sajandi lõpust pärit hõbedaste kaantega taiese sai Eestimaa Provintsiaalmuuseumile oldermann Tšumikovilt 1864. aastal. Köide sisaldab kahte trükist: Görlitzis ilmunud, J. Cundisiuse koostatud, ja eeskätt naisterahvastele mõeldud vaimulikku käsiraamatut Geistlicher Perlen-schmuck/ Oder Des Christlöblichen Gott- und Tugendliebenden Frauen-Zimmers Aller Edelster Leibs- und Seelen Zierath…./ Bestehend in auserlesenen Geistreichen Gebeten/ Bibel-Sprüchen/ Reimen und Liedern/ in acht unterschiedene Schnuren oder Theile. (Vaimulik pärlisära või kristlike jumalakartlike tublide neidude ja prouade väärtuslikeim ihu ja hinge kaunistus. Koosneb valitud vaimurikastest palvetest, piiblitsitaatidest ning  salmidest ja lauludest kaheksas eri vihus ehk osas.)
Teine trükis on 1694. aastal Hamburgis J. H. Völckeri üllitatud lauluraamat Geistreiches Gesangbuch/ Darin Alle die außerlesensten und üblichsten Gesänge H. D. M. Luth. und anderer gottseliger Männer/ Welche gewöhnlich in unsern Christ-Lutherischen Kirchen gesungen werden enthalten. (Vaimurikas lauluraamat, milles kõige väljavalituimad ja ka enamlevinud Martin Lutheri ja teiste Jumalast õnnistatud meeste laulud, mida tavaliselt lauldakse meie kristlik-luterlikus kirikus.)
Köite esi- ja tagakülge kaunistavad kõrgreljeefsed, kaunis kunstilises töötluses Uue Testamendi teemalised stseenid, mis on ümbritsetud barokse taimornamendiga. Köite seljale on graveeritud zur Mühleni perekonna vapp ja initsiaalid „EZM“, mis annavad tunnistust raamatu kohalikust päritolust. Ajaloolase Ants Heina oletusel võis ese kuuluda Tallinna jõuka kaupmehe ja mõisaomaniku Thomas zur Mühleni tütrele Elisabethile (1681–1759).




See daami ridiküli mahtuv iluköide jõudis muuseumi 1981. aastal, üleandjaks Tallinna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee rahandusosakonna riigitulude vanemrevident-inspektor Natalja Grigorjeva.


Tallinnas ilmus ka rootsikeelseid, rannarootsi kogudustele mõeldud lauluraamatuid. Kirikulaulude laulmine oli rannarootslaste seas väga levinud, neid lauldi mitte ainult kirikus jumalateenistuse ajal, vaid ka kodus või lihtsalt vabal hetkel. Ühe kirjelduse selle kohta leiame rannarootslaste juurde kirikuõpetajaks saadetud riigirootslase Sven Danelli raamatust Kuldrannake (Tln 1999, lk 37): Rahvas oli [Rooslepa kabelisse] kokku kogunenud juba hea mitme tunni eest, sest vähestel olid kellad ja igaks juhuks tuldi kohale ikka õige aegsasti. Vahel nähti kedagi jooksuga (laupand) tulemas, nagu öeldi, ja erilist tähelepanu ärataski vanainimeste kiire kõnd, mis vääris tõepoolest jooksmise nime. Tüsedus oli niisama hästi kui tundmatu nähtus ja nooruslikult saledad vanataadid kõndisid tihtipeale nii käbedalt, et pikk habe lehvis tuules. Kabeli lõunapoolse pikiseina uks seisis pärani lahti – minu jaoks oli see sümboolselt uks uude, äsja avanenud tegevusse. Lauluhelid olid just vaibunud. Pikas ootuses oli nähtavasti ajaviiteks ja jumalateenistuseks valmistumise mõttes lauldud.


Vanades lauluraamatutes on reeglina trükitud ainult laulusõnad, olid need siis tõlkelaulud või kohalik looming. Kuna kirikus käidi üsna tihti, olid sõnad ja viis juba maast-madalast pähe kulunud. See olenes muidugi karakterist. Oskar Lutsu „Kevades“ näeb Arno kõvasti vaeva, et õpetada Tõnissonile mõned värsiread laulust „Mis vaevab sinu südant...“ See on üks paljudest kirikulauludest, mille lõi juba 17. sajandil Berliini kirikuõpetaja Paul Gerhardt. Orelimängijaile mõeldud noodikirjas viisiraamatuid hakati arvukamalt trükkima 19. sajandi keskpaiku, siinmail oli neist tuntuim Punscheli koraaliraamat.



Loe ka eelmist lugu siit.