Maarjamäe loss
Kuraatorituurid Maarjamäe lossis
BRONEERI KURAATORITUUR
Maarjamäe lossi püsinäitusel "Minu vaba riik" läbiviidavad kuraatorituurid on suurepärane võimalus gümnaasiumiõpilastel tutvuda süvitsi erinevate teemadega Eesti riigi loos.
Tähelepanu! 1991! Start!
Kõneleb kuraator Krista Sarv
Eesti taasiseseisvumise ja oma riigi üles ehitamise protsess ei ole määratletav ühe kuupäeva ja ühe sündmusega, vaid on tärganud kodanikuühiskonna poolt suunatud järjepideva poliitika ja tegutsemise tulemus. Kuidas tajusid muutusi Eesti erinevate piirkondade inimesed? Millised olid uued kohanemist nõudvad poliitilised ja majandusolud? Ei teatud veel, kas ja kui, siis milliseid raskusi tuleb uuenevas ühiskonnas hakkamasaamiseks ületada. Teisalt oli ka suur lootuste aeg...Eesti taasiseseisvumise lugu tutvustav ringkäik toimub püsinäitusel "Minu vaba riik" ja ajutisel näitusel "Tähelepanu! 1991! Start!".
Soovi korral on võimalik kasutada ringkäigu lõpus õpilastega kordamisülesannete lehti (koostanud Piret Sepp), mis toetavad käsitletud perioodi omandamist ja tuginevad muuseumi ekspositsioonile. Lae alla siit: leht 1 ja leht 2.
Eesti oma tööstus
Kõneleb kuraator Anne Ruussaar
Küllap mäletavad paljud meist vanavanemate poolsosinal räägitud imelugusid, kuidas „eesti ajal“ vallutasid meie rammus või ja peekon Euroopa turu ning kuidas pool Euroopat liikus vaid meie põlevkiviõli abil. Kuid tegelikkuses oli pilt sada aastat tagasi märksa argisem ning orienteeritud mitte välisturgudele, vaid eeskätt siseriiklikule hakkama saamisele. Millised olid siis need majanduse ja tööstuse paarikümne aastaga käima tõmmanud „vedurid“?
100 aastat: litid, latid, kroonid
Kõneleb kuraator Ivar Leimus
Väljapanek võtab ette teekonna läbi kolme Balti riigi ja kahe ajajärgu, mil nad jagasid sarnast poliitilist, rahanduslikku ja ideoloogilist saatust. Oma raha kehtestamine ja taastamine kulges Balti riikides sarnaselt, mis ajendab ka sarnaseid küsimusi: kuidas rahvusvääringud loodi; kus ja kuidas pangatähti ja münte toodeti; mida me iseseisvate riikidena püüdsime oma rahaga ülejäänud maailmale öelda ja milliseid olulisi väärtusi väljendada; ning lisaks – kas leidus alternatiive, st kas meie raha nimed ja kujundused oleksid võinud olla teistsugused?
Näha saab sadu esemeid paljudest Baltimaade muuseumitest, arhiividest ja erakogudest.
Maarjamäe lossi püsinäitusel "Minu vaba riik" läbiviidavad kuraatorituurid on suurepärane võimalus gümnaasiumiõpilastel tutvuda süvitsi erinevate teemadega Eesti riigi loos.
Tähelepanu! 1991! Start!
Kõneleb kuraator Krista Sarv
Eesti taasiseseisvumise ja oma riigi üles ehitamise protsess ei ole määratletav ühe kuupäeva ja ühe sündmusega, vaid on tärganud kodanikuühiskonna poolt suunatud järjepideva poliitika ja tegutsemise tulemus. Kuidas tajusid muutusi Eesti erinevate piirkondade inimesed? Millised olid uued kohanemist nõudvad poliitilised ja majandusolud? Ei teatud veel, kas ja kui, siis milliseid raskusi tuleb uuenevas ühiskonnas hakkamasaamiseks ületada. Teisalt oli ka suur lootuste aeg...Eesti taasiseseisvumise lugu tutvustav ringkäik toimub püsinäitusel "Minu vaba riik" ja ajutisel näitusel "Tähelepanu! 1991! Start!".
Soovi korral on võimalik kasutada ringkäigu lõpus õpilastega kordamisülesannete lehti (koostanud Piret Sepp), mis toetavad käsitletud perioodi omandamist ja tuginevad muuseumi ekspositsioonile. Lae alla siit: leht 1 ja leht 2.
Eesti oma tööstus
Kõneleb kuraator Anne Ruussaar
Küllap mäletavad paljud meist vanavanemate poolsosinal räägitud imelugusid, kuidas „eesti ajal“ vallutasid meie rammus või ja peekon Euroopa turu ning kuidas pool Euroopat liikus vaid meie põlevkiviõli abil. Kuid tegelikkuses oli pilt sada aastat tagasi märksa argisem ning orienteeritud mitte välisturgudele, vaid eeskätt siseriiklikule hakkama saamisele. Millised olid siis need majanduse ja tööstuse paarikümne aastaga käima tõmmanud „vedurid“?
100 aastat: litid, latid, kroonid
Kõneleb kuraator Ivar Leimus
Väljapanek võtab ette teekonna läbi kolme Balti riigi ja kahe ajajärgu, mil nad jagasid sarnast poliitilist, rahanduslikku ja ideoloogilist saatust. Oma raha kehtestamine ja taastamine kulges Balti riikides sarnaselt, mis ajendab ka sarnaseid küsimusi: kuidas rahvusvääringud loodi; kus ja kuidas pangatähti ja münte toodeti; mida me iseseisvate riikidena püüdsime oma rahaga ülejäänud maailmale öelda ja milliseid olulisi väärtusi väljendada; ning lisaks – kas leidus alternatiive, st kas meie raha nimed ja kujundused oleksid võinud olla teistsugused?
Näha saab sadu esemeid paljudest Baltimaade muuseumitest, arhiividest ja erakogudest.
- Tuuri pikkus: 1 tund
- Hind: 8 eurot/õpilane
- Lisainfo ja tellimine: tellimus@ajaloomuuseum.ee