Gümnaasiumile
Kuraatorituurid Suurgildi hoones
Suurgildi hoone
Kuraatorituurid Suurgildi hoones
BRONEERI KURAATORITUUR

Eesti Ajaloomuuseumi teadurite poolt läbiviidavad kuraatorituurid on suurepärane võimalus gümnaasiumiõpilastel tutvuda süvitsi erinevate teemadega Eesti ajaloos.

Suurgildi hoones näitusel "Visa hing. 11 000 astat Eesti ajalugu" on võimalik tellida järgmisi kuraatorituure.

"Elu ja olu muinasajal"

Kõneleb kuraator, teadusdirektor Krista Sarv 

Näitusel “Visa hing” räägime, kuidas elas inimene 11 000 aastat ning kuidas 800 aastat tagasi. Milline oli tollane elukeskkond ja sotsiaalne ring ja kuidas see muutus. Mida tähendas inimese elukvaliteedile savinõude valmistamise oskuse omandamine. Kuidas muutis põllupidamine keskkonda, religiooni- ja inimestevahelisi suhteid ning millal tekkis kihistunud ühiskond.  

"Keskaegne gildimaja ja pidustused"

Kõneleb kuraator Ivar Leimus 

Suurgildi hoone oli keskajal gildi liikmete kooskäimise ja ühise ajaveetmise kohaks. Siin aeti äriasju ja pidutseti. Neli korda aastas toimusid suured pidustused, mida kutsuti jootudeks. Need kestsid nädala kuni kaks. Saame teada, mida gildivennad oma pidudel sõid ja jõid, kuidas tantsisid ja trallitasid, mismoodi märki lasksid, ratsutasid ja omavahel võistlesid. Rõõmsa keskaja lõppedes hääbus pikkamisi ka gildijootude tava. 

"2000 aastat raha ajalugu Eestis"

Kõneleb kuraator Ivar Leimus 

Rahamärke on Eestis tuntud juba ligi 2000 aastat. Kui algul olid nendeks üksikud Rooma mündid, viikingiajal Araabia kalifaadi ja Lääne-Euroopa vermingud, siis Saksa, Taani ja hiljem Rootsi võõrvõim lõi meie linnades alates 13. sajandist päris oma raha. Ehtsast Eesti rahast võime kõneleda alles siis, kui toimima hakkas 1918. aastal loodud Eesti Vabariik. 

"Eesti keele ja hariduse lugu 19. sajandil"

Kõneleb kuraator-koguhoidja Ene Hiio

Saame teada, milline on eesti keele lugu. Kõne alla tuleb suuline rahvatraditsioon ja erinevad murded; samuti teised keeled ning meie kohaliku keeleruumi mitmekesisus.

Uurime, kuidas kujunes Eesti kirjakeel, millised on vanimad eestikeelsed trükised ja vana kirjaviis. Räägime, kuidas on seotud Piibli tõlkimine eesti keelde ühtse kirjakeele kujunemisega. Toome välja, kuidas on jõutud eestikeelsest algharidusest vallakoolis emakeelse ülikoolini. 

"Baltisaksa maailmarändurid ja nende poolt kaasa toodud “imeasjad” 

Kõneleb kuraator Anne Ruussaar 

Eesti Ajaloomuuseumi võõretnograafia kollektsioonis on esemeid kogu maailmast – Aafrikast ja Austraaliast Alaska ja Gröönimaani. Suurema osa neist on kogunud 19. sajandi baltisaksa kunstnikud, teadlased, ametnikud ja misjonärid, aga ka niisama seiklejaist rännumehed. Muuseumis säilitatakse unikaalsete etnograafiliste esemete kõrval lihtsalt 19. sajandi põnevat „suveniirkaupa”, sest tänapäeval on omalaadne väärtus neilgi. Tihti lisab „imeasjadele“ väärtust ka nende huvitav saamislugu.


  • Tuuri pikkus:1 tund
  • Hind: 5 eurot/õpilane
  • Lisainfo ja tellimine: tellimus@ajaloomuuseum.ee