Üritused
Seminar
Maarjamäe loss
Seminar "Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi jälgedel"

2. veebruaril kell 15.00 algab Maarjamäe lossis Julius Kuperjanovile pühendatud seminar, kus räägitakse legendaarsest väejuhist, tema pärandist ning 2017. aastal Eesti Ajaloomuuseumis taasavastatud mundrikuuest, milles Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata sai. 

Üritusel kõnelevad Julius Kuperjanovi Seltsi esimees Olev Teder, sõjamundrite uurija Olavi Grünberg ning ajaloolased Jaak Mäll ja Olev Liivik. Muuseumipiletiga saab pärast seminari külastada Eesti Vabariigi viimasele saja aasta ajaloole pühendatud näitust "Minu vaba riik", kus legendaarset kuube saab oma silmaga vaadata. Palume osalemiseks registreeruda, mida saab teha lehe allosas.

2. veebruaril möödub 100 aastat legendaarse Vabadussõja väejuhi Julius Kuperjanovi surmast. Kuperjanov sai üliraskelt haavata 31. jaanuaril Paju lahingus ning suri kolm päeva hiljem Tartus.

Leitnant Kuperjanovi kuulsus levis juba tema eluajal. Pärast surma muutus ta aga Vabadussõja ikooniks ning Eesti iseseisvuse märtriks. Kuperjanovi järgi sai nime partisanide pataljon, mida ta oli juhtinud. Tema hauale Tartu Raadi kalmistul püstitati uhke hauamonument, mis oli Nõukogude okupatsiooniaastail omaoodi vaikiva vastupanu sümboliks. Mundrikuub, milles Kuperjanov haavata sai, jõudis 1920. aastate alguses Eesti Sõjamuuseumi, rippudes muuseumi ekspositsioonis aukohal.

Nõukogude okupatsiooniaastatel hävitati suurem osa Vabadussõja pärandist. Suletud sõjamuuseumi varad jaotati laiali, hävitati või anti üle Eesti Ajaloomuuseumile. Imekombel jäi nõnda alles ka Kuperjanovi kuub, mis peideti Ajaloomuuseumis ning unustati. Uuesti tuli kuub päevavalgele ühest kastist 1995. aastal ja võeti arvele kui „Vabadussõja ajast“. Mundrikuue omaniku lugu hakkas hargnema 2017. aastal tänu mundriuurijale Olavi Grünbergile.

Julius Kuperjanov sündis 1894. aastal Pihkvamaal. 20. sajandi alguses asus pere elama Tartumaale. Kuperjanov lõpetas 1914. aastal Tartu õpetajate seminari ja asus tööle õpetajana. Esimese maailmasõja puhkemise järel mobiliseeriti ta 1915. aastal Vene kroonusse. Tema kuulsus levis juba maailmasõja aastatel, kus ta paistis silma vapruse ja hea organiseerimisvõime poolest. 1917. aastal liitus ta Vene armee Eesti väeosadega . 1918. aastal organiseeris ta partisanivõilust saksa okupatsioonivõimude vastu. Vabadussõja alguses moodustas Kuperjanov Tartumaa vabatahtlikest partisanisalga ja asus selle etteotsa. Tema partisanid võitlesid vapralt Tartu vabastamisel, tungides 14. jaanuaril esimestena linna. Jaanuari lõpuks jõuduis Eesti armee Valga alla, kus 30. ja 31. jaanuaril peeti Paju lahing, mis oli üks verisemaid Vabadussõjas. Julius Kuperjanov sai lahingus üliraskelt haavata, kui üritas oma partisanidega Punaarmeelt vallutada tagasi Paju mõisa.

REGISTREERU SEMINARILE SIIN!
Email again: