Arheoloogiakogu
Arheoloogiakogu sisaldab leide muinasajast, keskajast ja uusajast. Vaieldamatult kogu muuseumi vanim ese on arheoloogiakogus olev Prantsusmaalt Somme´ lähedalt toodud Acheuli kultuuri (1,4 miljonit - 60 000 aastat tagasi) pihukirves.

Vanimad Eesti aladelt pärinevad esemed on Kunda Lammasmäelt välja kaevatud luust ahinguotsad ja tuurad. Keskaegne materjal on saadud enamasti Lihula piiskopilinnuse ja alevi kaevamistelt. Kõige enam leidub kogus viikingiaegseid ja varakeskaegseid esemeid. Lisaks Eesti materjalile on kogus ka leide Läti, Venemaa, Kaukaasia, Taani, Saksamaa ja Prantsusmaa aladelt. Geograafiliselt eksootilisemad leiud on tulekivikillud Austraaliast.

Arheoloogiakogu ajalugu algab 1860. aastatel. Esimese leiuna võeti kogusse Tallinna Kalamaja alalt leitud kiviaegne skandinaaviapärane tulekivist pistoda. Algselt mõisnike ja pastorite annetustest kasvanud kogu hakati täiendama süstemaatiliste arheoloogiliste kaevamistega juba 1895. aastast alates. 20. sajandi algul teostasid arvukaid arheoloogilisi kaevamisi tollase Eesti ainsad arheoloogid, muuseumi palgal olevad Artur Spreckelsen ja Adolf Friedenthal.

Alates 1967. aastast on arheoloogiakogu täienenud peamiselt teadur Mati Mandli poolt läbiviidud arheoloogiliste kaevamiste leiukollektsioonide varal. Need käesoleva sajandi alguseni kestnud välitööd on kogusse toonud rohkelt Lääne-Eesti 7. – 11. sajandil rajatud kalmete esemelist materjali. Rikkalikuma ning mitmekülgsema kollektsiooni moodustab Maidla kalme kollektsioon.

Kogu on heaks uurimisallikas erineva tasemega uurijatele alates gümnaasiumiastme uurimistöödest ja üliõpilastöödest kuni monograafiliste teadustöödeni, samuti oluliseks infoandjaks taaskehastumis- ja folkloorsete sugemetega liikumistega seotud praktikatele.

Info
Ann Aaresild
Peavarahoidja
tel 6968613
ann.aaresild@ajaloomuuseum.ee