Dokumentaalmaterjalide kogu
Ajaloomuuseumi arhiiv on Eesti muuseumide seas suurim. Ka Eesti arhiivide seas on siinne arhiivikogu märkimisväärne, olles Ajalooarhiivi ja Tallinna Linnaarhiivi järel suuruselt kolmas vanade dokumentide kogu Eestis. Ajaloomuuseumi arhiivikogus on 324 fondi 14. sajandist kuni tänapäevani.

Dokumentaalmaterjalide kogu Eestimaa kubermangu (Põhja-Eesti) mõisa-, perekonna- ja ühingute fondid, mis on asendamatud baltisaksa kultuuri uurimisel. Rikkalik kaartide ja plaanide kollektsioon sisaldab Baltimaade kaarte 17.–19. sajandist, mõisa-, küla- ja linnaplaane. Pärgamentürikute kollektsioonis on arvukalt läänikirju 16.–17. sajandist ja kaunilt kujundatud valitsejate privileege linnadele. Autograafide kollektsioonis leidub 18. sajandi üliõpilaste mälestusalbumeid, kust võib leida ka Immanuel Kanti autograafi. Harulduste hulka kuuluvad Martin Lutheri ja Philipp Melanchtoni soovituskiri aastast 1540 ning muusikaajaloolaste pidevat huvi pälviv Preetzi benediktiini nunnakloostri koodeks 16. sajandist. Huvipakkuvad on kollektsioonid kooli-ja kultuuriajaloost, samuti muuseumi kogutud mälestused ja isiklikud dokumendid II maailmasõja ajast ning sõjajärgsetest repressioonidest.
Eesti Ajaloomuuseumi pärgamentürikud ja -dokumendid on digiteeritud. Andmebaasi leiad siit.

Info
Milan Pening
Koguhoidja
Tel 6968657
milan.pening@ajaloomuuseum.ee