Ajutised näitused
Filmimuuseum
Eesti. Talu. Film.
11.05.2019 - 31.12.2019

Näitus taluarhitektuurist Eesti filmis on Filmimuuseumi avatud 11. maist kuni detsembrini 2019. 

Arvo Kruusement: „Kino tegemise ümber on rohkem kino kui kinos endas.“

Filmistseenidega, mis leiavad aset mõnes talukohas, on aegade jooksul kokku puutunud enamik Eesti režissööridest, operaatoritest ja filmikunstnikest. Ometi pole seni Eesti filmi lugu taluhoonete kaudu räägitud – ja vastupidi. Füüsilisest võttekohast on aga jäänud visuaalne jälg, mis on nähtav paljude põlvkondade publikule. Sageli filmide keskse tegevuskohana kannab maaarhitektuur kõige erinevamaid tundeid ja lugusid. Kaadrites nähtavad talud on isiklikud, dokumentaalsed, kunstilised, sümbolistlikud ja poliitilised. Eesti filmikunstis jäädvustatud maaarhitektuuri võib pidada lausa omaette nähtuseks, mis järjepidevalt loob ja visualiseerib Eesti talukoha ja laiemalt Eesti elu ühiskondlikku arhetüüpi.





Mängufilmi „Tõde ja õigus“ (rež Tanel Toom, Allfilm 2019) Vargamäe Mäe talu vaated Rõuge vallas.

Oleme näituse selgrooks valinud 13 tuntud ja armastatud linateost aastatest 1927–2019. Filme saadavad filmitegijate mälestused ja mõtted, mis on kogutud intervjuude käigus. Lisaks ajaloolistele fotojäädvustustele filmivõtetest eksponeeritakse näitusel filmimeeskondade töövahendeid: kunstnike originaalkavandeid ja tehnilisi jooniseid. Kolmest filmist on valminud ka maketid. Need on võttekohad, mis on nüüdseks jäädavalt kadunud: mahajäetud tareke filmist „Mehed ei nuta“, lapsepõlves saadud filmielamusest mällu sööbinud kollide laanehurtsik „Nukitsamehest“ ja innovaatilist tehnilist lahendust esindav Reinu kõrgendatud põrandaga talu „Novembrist“.

 Liina Pihlaku eskiis mängufilmile „Nukitsamees“ (rež Helle Karis, Tallinnfilm 1981) 

Nagu Arvo Kruusement on ühes intervjuus öelnud: „Kino tegemise ümber on rohkem kino kui kinos endas.“ Loodame, et muudame näitusega arusaama sellest, kuidas ollakse harjunud filme vaatama. Filmitegijate loomeprotsess ja mõtted aitavad väärtustada filmi kunstilise poole olulisust. Näitus juhib seeläbi tähelepanu maaarhitektuuri kui eraldiseisva kunstivormi märgilisusele Eesti filmiloomes.

Näitusega kaasnevad haridusprogrammid, kus me saame tuttavaks eesti talu ajalooga ning uurime milliseid maju on kasutatud Eesti filmides. Õpime tundma, mis asi on majaplaan, et kehastuda ümber filmikunstnikeks ning töötada välja ühe maja eksterjöör ja interjöör.

Haridusprogramme saab tellida algkoolile, põhikoolile ja gümnaasiumile.

Sarnase temaatikaga tegeleb ka 16. maist avatud Eesti Vabaõhumuuseumi näitus "Muuseum kinolinal. 55 aastat filmivõtteid Eesti Vabaõhumuuseumis". Näitus tutvustab filmi tegemise protsessi vabaõhumuuseumi keskkonnas erinevatel aegadel. Vaatluse alla tuleb tosina jagu ekraniseeringuid alates telefilmist ”Külmale maale” (1965) ja lõpetades kultusteostega ”November” (2017) ning ”Tõde ja õigus” (2019). 

Näituse “EESTI. TALU. FILM” meeskond: 

Idee: Elo Lutsepp

Kuraatorid: Liis Serk, Maria Mang

Kunstnik: Getter Vahar

Maketid: Roman Kuznetsov

Projektijuht: Liis Serk 

Näitus on sündinud Eesti Filmimuuseumi ja EVM maaarhitektuuri keskuse koostöös.

Täname: