„Nii et vaadake ise endale otsa: kas näete oma peegeldust „Hukkunud Alpinisti hotelli“ lumistel mäenõlvadel? Või „Novembri“ porises rabas? Neisse paikadesse on meid sisse kirjutatud ja kinni löödud, nendes kajab vastu meie püüd keegi olla ja midagi öelda.” (Tristan Priimägi, filmikriitik)
21 teost on liiga vähe, et hõlmata kogu Eesti filmilugu. Ei piisa päriselt ka nendest 101st tööst, mille raamatus „101 Eesti filmi” tõi välja filmikriitik Tristan Priimägi.
Möödunud aastal ilmunud raamatut aluseks võttes on vaataja ees tsitaadid ja tabavad kokkuvõtted Eesti filmidest, mis on sadakonna aasta jooksul kinodes oma publikuni jõudnud. Näituse suurel ekraanil jooksevad lõigud valitud töödest. Iga film selles valikus on ühtlasi ka ajastumaastik. Umbusklikult vastu võetud või keelatud filmidest on saanud klassika ja omaaegsed esindusfilmid on vajunud unustusse.
Näituseruum meenutab korteriremonti, lakkamatut uuenemist Eesti filmitegemises. Vanad ajalehed seintel jutustavad nõukogude-aegset lugu. Omaaegsetes arvustustes peegelduvad publiku ootused, ametlik ideoloogia, rahastajate soovid, filmitegijate nägemused või viimase aja rahvusvahelistumine. Vanad ajalehed tapeedi all hakkavad jälle kõnelema maailmast filmide ümber – sellest, mida needsamad filmid pidid unustama panema.
Filmimaailma remont toimub ka praegu. Kinod on olnud suletud mitmed kuud ja võimalik, et uued filmid jõuavad edaspidi vaatajani juba väiksemal ekraanil ja väljaspool kinosaale. Käesolev näitus 2021. aastal aitab meelde tuletada 21 Eesti kultuurile ühist filmikogemust ajast, kui voogedastust veel ei tuntud.
Raamatu “101Eesti filmi” autor: Tristan Priimägi
Kuraator: Karlo Funk
Näituse kujundus ja videomontaaž: Katrin Sipelgas, Jaak Kilmi
Graafiline disain: Daniel Villems
Kujunduse teostus: Paula Pakk, Lisette-Huaniita Sipelgas, Veiko Mataloja (Fratelli OÜ)
Keeletoimetus: Hille Saluäär
Täname: Kaire Lass (Eesti Rahvusraamatukogu), Kalju Tammaru (Hoiuraamatukogu), Filmiarhiiv, Tallinnfilm
Foto: Kaader filmist "Suvi", Tallinnfilm 1976. EFA.203.0.213020