Tule Muuseumiööl Eesti Ajaloomuuseumisse!
29. augustil kell 18.00 avame külastajatele uksed Maarjamäe ajalookeskuses, Filmimuuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Suurgildis ja Särevi Teatritoas.
Tule ja avasta Eesti Ajaloomuuseumit, aega ja kõike sellega seonduvat!
Maarjamäe loss:
18:00-22:00 Igal täistunnil Maarjamäe lossi ajalugu tutvustav unikaalne animatsioon (eesti, inglise ja vene keeles).
18:00-23:00 Avatud püsiekspositsioon "Minu vaba riik".
Maarjamäe lossis on avatud restoran Riviera Palais Brasserie.
Tallihoone:
18:00-23:00 Avatud on Tallihoone püsinäitus "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu".
18:00-23:00 Eesti levimuusika arhiivkaadrid kontsertidelt „Üks laul“ ja „Öölaulupidu“
Maarjamäe lossipark:
18:00-22:00 NUMU ehk hasartne orienteerumismäng kogu perele, eesmärgiga uurida välja Maarjamäe lossiparki
peidetud ajaloo-kihistused.
Maarjamäe lossipargis saab tutvuda nõukogudeaegsete monumentide välinäitusega, lapsed saavad lustida Filmimuuseumi esisel Eesti kontuuri kujulisel mänguväljakul!
Püsiekspositsioon
Maarjamäe lossis on avatud püsiekspositsioon "Minu vaba riik“ viib külastaja retkele läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Paljud Eesti inimesed mäletavad laulva revolutsiooni päevi ja Heinz Valgu hüüet „Ükskord me võidame niikuinii!“. Milline on olnud teekond oma riigini, kuidas on seda üles ehitatud, kaotatud ja jälle leitud, sellest kõneleb Eesti Ajaloomuuseumi näitus. Seekord algab rännak 1905. aastast ja jõuab välja tulevikku. Olulisemad sündmused ja tehtud valikud avanevad nii mälestuskildude, esemete, filmikaadrite kui ka näituseruumides valitsevate meeleolude kaudu. Erinevatel ajahetkedel tuli Eestis elavatel inimestel langetada keerulisemaid või kergemaid otsuseid või püüda lihtsalt rasked ajad üle elada. Käed külge tegevuste kaudu on külastajal võimalik igast ajaperioodist ka ise osa saada. Nii saab proovida, mis tunne võis olla Endla teatri rõdul iseseisvusmanifesti lugedes, sõita jalgrattaga minevikus, teha väike tantsutiir, seista Balti ketis ja veel nii mõndagi.
Tallihoones on avatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus "Vabaduse kõla! Eesti levimuusika lugu". Näitus algab esimesest eestikeelsest heliplaadist, mis anti välja 1901. aastal Peterburis. Näitus lõpeb suuremas osas 1990. aastate keskpaigaga, 7 Vapraga, viimaseks oluliseks sündmuseks on 2001. aasta Eurovisiooni võit. Sinna vahele jääb kokku 10 peatükki, milles igaühes käsitletakse erinevat teemat - jazz, estraad, telestaarid, punkarid, raudse eesriide jumalused, biitmuusika esimesed pioneerid jne. Kõik see on tihedalt seotud Eesti üldise ajalooga ning toob välja selle, mille poolest see muusika ja need muusikud on meie rahvale ja riigile 100. juubeli puhul olulised. Näitusel on väljas kõige märgilisemad eksponaadid - pillid, esinemiskostüümid, käsikirjad jmt. Samuti on näitus ise muusikat täis - audio- ja videonäited, hands-on eksponaadid jne.
Filmimuuseum:
Muuseumiöö filmiprogrammis linastuvad kaks filmidokumenti on jäädvustanud võtmesündmusi Eestis kahe väga erineva aasta
jooksul, mida lahutab teineteisest terve dekaad. Olümpiamängud, rahvusvaheline
suursündmus, pidi maailmale näitama Nõukogude Liitu parimast küljest, ning
purjeregatiga seoses värskendati põhjalikult ka Tallinna väljanägemist. Kümme
aastat hiljem on suurvõim lagunemas ning Eesti liigub väikeste sammudega
iseiseisvuse taastamise poole.
Režissöörid Andres Sööt ja Valentin Kuik, 65 min. Dokumentaalfilm 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamisest, regati läbiviimisest ja võistlusega seotud sündmustest. Ülevaade Tallinna laiaulatuslikest korrastus- ja ehitustöödest ning valmivatest uusrajatistest. Kaamera annab edasi suurürituse õhustikku: külaliste vastuvõtt, kontserdid, olümpiatule teekond Tallinna, purjeregati pidulikud ava- ja lõputseremooniad ning pingelised võistlusted erinevates paadiklassides Tallinna lahel.
20:30 Hobuse
aasta (1991)
Režissöör
Andres Sööt, 49 min. Andres Söödi reportaažfilm jäädvustab olulisemaid
sündmusi Eesti iseseisvumisvõitluses 1990. aastal, samuti mõningaid
iseloomulikke episoode eestimaalaste olmeelust, mis koos loovad tervikpildi Eestimaast
sel aastal.
18:00-23:00 Avatud on Filmimuuseumi püsinäitus „Duubel ÜKS“
Püsiekspositsioon
Eesti Filmimuuseumis avatud püsinäitus "Duubel ÜKS" võtab filmitegemise protsessi pulkadeks lahti ning jagab kõigile filmide loomise ja filmitegijate saladusi. Näitusel liigutakse läbi filmitegemise eri etappide justkui kaamerataguses maailmas – aimu saab stsenaariumi, võttepaiga, montaaži, valguse ja heli rollidest ühe hea filmi juures ning kuulata paljude filmitegijate lugusid.
Suurgildi hoone:
18:00-23:00 Avatud on püsinäitus „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu"
18:00-23:00 Ööaeg Eesti ajaloos. Suurgildi Suures saalis saab näha pildikuvasid Eesti ööajast
Püsiekspositsioon: avatud on Eesti Ajaloomuuseumi püsinäitus „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu" jutustab lugusid Eesti värvikast ajaloost läbi aastatuhandete, aidates mõista siin elanud inimeste erakordsust ning tutvustab neid enim mõjutanud ajaloosündmusi.
Suurgildi hoone peasaalis saab ülevaate Eesti ajaloost - seda nii 11 minutit kestva kronoloogiliselt üles ehitatud filmi "Visa hing" vahendusel kui ka siinse kultuuri jaoks oluliste teemade tutvustuse kaudu. Küsimuseks on vormitud kaheksa eestlaste minapildi jaoks tähtsat teemat: territoorium, võim, rahvus, usk, töö, suhtumine eestlastesse, traditsioonid ja keel.
Keldriruumides, näitusel "ELIIDI VÕIM" on võimalik tutvuda Suurgildi ja hoone ajalooga, meenutada endist veinikeldrit, mis tegutses selles majas hiljemalt 1437. aastast kuni Teise maailmasõjani. Põnevust pakuvad relvakamber ja avastuslik hariduskeskus Eksperimentaarium.
Näitusel „Asja hing" on eksponeeritud eksootilised ja haruldased asjad ajaloomuuseumi kogudest.
Suletud on ajutiste näituse saalis olev “Georg Otsa” näitus.
Teatri- ja muusikamuuseum:
18:30 - 18:50 Mehaaniliste pillide kontsert
19:00 Aeg teatris. Kuidas aeg kulgeb teatrilaval ja- etenduses.
20:00 Aeg muusikas. Kuidas kulgeb aeg muusikas, kuidas aega “venitatakse” ja “aeglustatakse”. Räägime ka maailma pikimast muusikateosest Organ2/ASLSP, mis kestab 639 aastat!
21:00-21:30 Mehaaniliste pillide kontsert
Püsiekspositsioon
Muuseumi püsinäitus kannab pealkirja „Lood ja laulud“, sest esitame läbi teatri ja muusika lugusid, mis kuuluvad Eesti kirjandusklassikasse ja laule, mis on iga eestlase repertuaaris. Lugudel ja lauludel on kõikides kultuurides oluline roll. Lood ja laulud iseloomustavad inimesi ja ümbritsevat keskkonda ning hoiavad ühismälu. Lugudes ja lauludes avaldub rahvuse ja kultuuri eripära, aga ka sarnasus teiste rahvaste mütoloogia, ajaloo ning argieluga. Nende lugude ja laulude kaudu tutvustame Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusid ning oma maa ajalugu, milles on oluline koht nii muusikal kui ka teatril. Muuseum muutub selle läbi veelgi mitmekesisemaks keskkonnaks, kus oma loomulikul viisil lõimuvad eesti teater ja muusika ajalukku.
2017. aastal pälvis püsinäitus "Lood ja laulud" parima näituse ehk Muuseumiroti tiitli.
Särevi teatrituba:
Kell 19.00-19.30 Korterikontsert. Muusik ja helilooja, karmoškavirtuoos ja Eesti esimese "Karmoška-aabitsa" autor Matis Leima mängib oma väiksel ja kütkestaval pillil kõige armsamaid ja ägedamaid lugusid oma muusikuteekonnalt.
Kell 20.00-23.00 Võimalus jäädvustada ennast ajatutes teatrikostüümides. Pildistab muuseumi fotograaf Mart Laul.
Püsiekspositsioon
Särevi Teatrituba oli kunagi koduks kahele teatriinimesele Andres ja Anna Särevile. Andres Särev (1902-1970) oli näitleja, lavastaja, teatrijuht ja dramatiseerija, kes oma ligi 40 dramatiseeringuga rikastas märgatavalt eesti teatrirepertuaari. Anna Särev (1900-1980) oli Estonia ja Tallinna Töölisteatri näitlejanna.
Särevid elasid Kadriorus oma 3-toalises korteris aadressil Tina 23-13 alates 1937. aastast. Särevite kodu oli väga külalislahke ja nende külaliste hulka kuulusid mitmed tuntud kirjanikud, kultuuri- ja teatriinimesed, külalistele kattis Anna alati kohvilaua. Kuna lapsi Annal ja Andresel ei olnud, soovisid nad, et pärast nende surma tegutseks korteris teatrimuuseum. Muuseum avati korteris 7. mail 1982 aastal.
Korteris on säilinud kodune hubasus. Elutoas lööb jätkuvalt tunde vana kell ja tubades on hõljumas teatrivaim. Endises magamistoas saab mängida nukkudega, proovida teatrikostüüme, kübaraid ning parukaid. Kabinetis on eksponeeritud Särevite suur ja mitmekülgne, ligi 6000 köiteline raamatukogu ning Andres Särevi töölaud kõige vajalikuga.
Oluline lisainfo: kuna muuseum on tavapäraselt avatud ettetellimisel, siis unikaalne võimalus muuseumit Muuseumiöö raames külastada. Korteris ollakse ilma välisjalanõudeta.
Parkida saab Tina tänaval, mis asub kesklinna tasulises parkimisalas (alates 19.00 on parkimine tasuta).
Viimased külastajad pääsevad muuseumidesse kell 22.30.Palume arvestada, et muuseumidesse pääsemisel võib külastajate rohkuse tõttu tekkida olukord, kus tuleb seista tavapärasest pikemas järjekorras.