Teatri- ja muusikamuuseum
Vestlusõhtu "Džäss on meie varjupaik": Märt Krell, Herbert Murd, Aivar Mäe, Jaak Mikk, Toivo Tuberik
Teine kohtumine vestlusõhtute sarjast "Džäss on meie varjupaik" toimub 2. märtsil kell 17:00 Teatri- ja Muusikamuuseumi Süda saalis. Õhtu toob kokku 1980. aastatel toimunud džässiürituste korraldajad, kelle peamiselt entusiasmil põhinev tegevus oli olulise tähtsusega džässikultuuri edendamisel Eestis.
Kuidas said festivalid alguse? Kuidas toimus korraldustegevus nõukogude aja tingimustes? Millised on meeldejäävamad hetked festivalidest korraldajate mälestustes? Vestlusõhtul jagavad jagavad oma mälestusi Tudengijazzi idee algataja Märt Krell, Pärnu jazzifestivalide organiseerija Herbert Murd, Ranna bigbändide festivali korraldaja Aivar Mäe, ning Aravete Jazzi eestvedaja Jaak Mikk. Džässielu korraldusest laiemalt räägib Toivo Tuberik.
Eesti kultuuriajaloos on džässifestivalide traditsioon märgilise tähendusega. Teedrajavaks olid Uno Naissoo poolt algatatud Tallinna festivalid, mis panid aluse kaasaegsele festivaliliikumisele Eestis. Tudengjazz oma 41 aastase ajalooga on koos Viljandi Vanamuusika festivaliga pikim järjepidevalt toimunud muusikafestival Eestis.
“5. mail 1949. toimus Töönduslike Kooperatiivide Kultuuribaasi Klubis kahe jazzansambli –“Mikide” ja Uno Naissoo SC kvarteti loominguline kohtumine. Esmakordse üritusena ei kulgenud õhtu küll täpselt ettekavatsetud rada mööda, kuid kujunes ometi tublisti ergutavaks ja mitmetele uutele tulevikusuundadele osutavaks koosmänguliseks kohtumiseks.”
Selliste sõnadega avas Heldur Karmo 1950ndal aastal koostatud Swing Club’i almanahhis 1949. aasta džässisündmust kirjeldava artikli. Et üritus sai tõepoolest uutele tulevikusuundadele osutavaks on näidanud ajalugu. Kuigi 1949. aastal polnud tegemist veel suure festivalimõõtu üritusega oli see Uno Naissoo poolt algatatud tagasihoidlik “loominguline kohtumine” märgiline sündmus, mis pani aluse džässifestivalide traditsioonile Eestis. Festivalide sari tipnes 1967. aasta legendaarse džässipeoga, mis jäi paraku sarja viimaseks ürituseks. Uus festivalide laine tekkis 1980. aastatel, kui 1982. aastal alustas Tudengijazz, 1984. algatati Aravete Jazz ning 1986. aastal said alguse Pärnu festivalid ja 1988 Ranna bigbändide festival Tabasalus.
Sari toimub Eesti džässiajaloo pärandi jäädvustamise raames, mille osapoolteks on Eesti Jazzliit, Ajaloomuuseum ja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatav projekt Muusika kui varjupaik Eesti džässmuusikute kogemustes, mille grandihoidjaks Tallinna Ülikooli muusikateadlane Heli Reimann.
Kuidas said festivalid alguse? Kuidas toimus korraldustegevus nõukogude aja tingimustes? Millised on meeldejäävamad hetked festivalidest korraldajate mälestustes? Vestlusõhtul jagavad jagavad oma mälestusi Tudengijazzi idee algataja Märt Krell, Pärnu jazzifestivalide organiseerija Herbert Murd, Ranna bigbändide festivali korraldaja Aivar Mäe, ning Aravete Jazzi eestvedaja Jaak Mikk. Džässielu korraldusest laiemalt räägib Toivo Tuberik.
Eesti kultuuriajaloos on džässifestivalide traditsioon märgilise tähendusega. Teedrajavaks olid Uno Naissoo poolt algatatud Tallinna festivalid, mis panid aluse kaasaegsele festivaliliikumisele Eestis. Tudengjazz oma 41 aastase ajalooga on koos Viljandi Vanamuusika festivaliga pikim järjepidevalt toimunud muusikafestival Eestis.
“5. mail 1949. toimus Töönduslike Kooperatiivide Kultuuribaasi Klubis kahe jazzansambli –“Mikide” ja Uno Naissoo SC kvarteti loominguline kohtumine. Esmakordse üritusena ei kulgenud õhtu küll täpselt ettekavatsetud rada mööda, kuid kujunes ometi tublisti ergutavaks ja mitmetele uutele tulevikusuundadele osutavaks koosmänguliseks kohtumiseks.”
Selliste sõnadega avas Heldur Karmo 1950ndal aastal koostatud Swing Club’i almanahhis 1949. aasta džässisündmust kirjeldava artikli. Et üritus sai tõepoolest uutele tulevikusuundadele osutavaks on näidanud ajalugu. Kuigi 1949. aastal polnud tegemist veel suure festivalimõõtu üritusega oli see Uno Naissoo poolt algatatud tagasihoidlik “loominguline kohtumine” märgiline sündmus, mis pani aluse džässifestivalide traditsioonile Eestis. Festivalide sari tipnes 1967. aasta legendaarse džässipeoga, mis jäi paraku sarja viimaseks ürituseks. Uus festivalide laine tekkis 1980. aastatel, kui 1982. aastal alustas Tudengijazz, 1984. algatati Aravete Jazz ning 1986. aastal said alguse Pärnu festivalid ja 1988 Ranna bigbändide festival Tabasalus.
Sari toimub Eesti džässiajaloo pärandi jäädvustamise raames, mille osapoolteks on Eesti Jazzliit, Ajaloomuuseum ja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatav projekt Muusika kui varjupaik Eesti džässmuusikute kogemustes, mille grandihoidjaks Tallinna Ülikooli muusikateadlane Heli Reimann.
- Piletid: 8.- /6.- eurot, saadaval kohapeal ja eelmüügist siit.