Rahvusooperis Estonia on alates 3. maist avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja RO Estonia ning Vanemuise teatri koostöönäitus "Melanie Kaarma 100. Kostüüm rambivalguses

Melanie Kaarma on peamiselt tuntud kui moe- ja rahvariiete uurija, vähem on aga avalikkusele teada tema kostüümikujundused.  

Näitusel saab külastaja näha Melanie Kaarma kostüümikujunduste mitmekülgseid näiteid kaheksale lavastusele. Eksponeeritud on Violetta kostüümid 1950. aasta Giuseppe Verdi ooperist „Traviata“, mida lavastuses kandis ka primadonna Margarita Voites. Samuti kostüüm Frederick Loewe’ muusikalist „Minu veetlev leedi“ Voldemar Panso lavastuses (Estonia, 1963), milles tegi Henry Higginsina ühe oma tipprolli operetitäht Endel Pärn. Väljapanekul on lisaks originaalkavandite suurendustele eksponeeritud Melanie Kaarma kujundatud elegantsed kommikarpide etiketid.  

Näitus on avatud Rahvusooper Estonia publikule I rõdu jalutusgaleriis 3. maist kuni käesoleva hooaja lõpuni.  

Koostajad: Seidi Raid, Marju Raabe, Aime Andresson, Ülle Kogerman (Estonia)

Kujundaja: Aime Andresson

Keeletoimetaja: Hille Saluäär

Tõlge: Refiner Translations

Digiteerimine: SA Eesti Ajaloomuuseum

Täname: Mari Kaarma, Ain Austa, Rahvusooper Estonia, Teater Vanemuine

Kasutatud kogud: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Teater Vanemuine, Rahvusooper Estonia, Mari Kaarma erakogu, Eesti Rahva Muuseum

Näituse trükk: CopyPro  

Melanie Kaarma (4. august 1923, Valgamaa Tõlliste vald Sooru (Tsooru) küla – 26. august 2009, Tallinn)

Melanie Kaarma õppis aastatel 1940–1942 Valga Naiskutsekoolis. Tema sealne õpetaja, tekstiili- ja moekunstnik Leida Klaus, julgustas Melaniet edasi õppima Riigi Rakenduskunsti Koolis (praegune Eesti Kunstiakadeemia), kus oli moe ja teatrikostüümi eriala õpetajaks Natalie Mei.

1948. aastal lõpetas Melanie Kaarma kunstilise kostüümi eriala kahe diplomitööga. Esimene käsitles riidemustreid ja kleite, aga et toona sai moeerialal õppida ka teatrikostüümi, siis tegi ta teise diplomitööna kostüümikavandid ooperile „Traviata“, mis jõudis Estonia lavale 1950. aastal. 1940ndate lõpust kuni 1978. aastani lõi Kaarma kujundusi nii Noorsooteatrile, Vanemuisele kui ka Estoniale. 

Melanie Kaarma asus tööle moekunstnikuna Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljees ning oli aastatel 1952–1957 esimese sõjajärgse Eesti moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1957–1960 töötas ta V. Klementi nimelise õmblusvabriku kunstnikuna.

1954. ja 1955. aastal võitis ta Moskva ajakirja Žurnal Mod võistlusel enamiku auhindu ja oli sellest ajast kuni 1976. aastani Leningradi (Peterburi) moeajakirjade Mod ja Modeli Sezona kunstnik ning kujundaja. Kaarmat loetakse üheks sõjajärgsete aastate Eesti moekunsti alusepanijatest ja tema moelooming on tuttav paljudele. 

Moekunsti kõrval tundis Melanie Kaarma varakult huvi ka eesti rahvarõivaste vastu. Koos moekunstnik Silvia Vasmuthiga tegi ta illustratsioonid raamatule „Eesti rahvatantsud“ (Ullo Toomi, 1953). Ajakirjas Nõukogude Naine ilmusid Kaarma joonised eesti rahvarõivastest. Tema loodud olid ka rahvarõivaid kujutavad värvitahvlid „Eesti Nõukogude entsüklopeedia“ 6. köites (1974).

Melanie Kaarma ja etnograaf Aino Voolmaa viie aasta pikkuse töö järel ilmus paljudele rahvarõivahuvilistele ja -valmistajatele väga oluline suurteos „Eesti rahvarõivad“ (Eesti Raamat, 1981). Hiljem hakkas Kaarma uurima ja joonistama läänemeresoomlaste rahvarõivaid. Lisaks eelnevale on Melanie Kaarma kavandanud kostüüme mitmele koorile ja teinud ka tarbegraafikat.  

Melanie Kaarmast saab lugeda ka Ajaloomuuseumi ajaveebist.