Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogu

Kogu kujunemine

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse 1924. aastal – registreeriti Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. Peeter Süda helitööde ja noodikogu pärand paigutati Tallinna Eesti Muuseumi juurde Kadrioru lossis, kus 1921. aastal sisustati Peeter Süda tuba ning see jäi avatuks 1926. aastani.
1929. aastast alustati kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjalide kogumist, 1931. aastast nime all Muusikamuuseumi Ühing.
1933. aastal koliti lõplikult Tallinna Konservatooriumi Assauwe torni, mis on tänaseni muuseumi osa. Muusikamuuseumi pidulik avamine toimus seal 1934. aastal.
1937. aastal asutati Teatrimuuseumi Ühing – eesmärgiks teatrialaste materjalide kogumine.
1940. aastal Teatrimuuseumi Ühing likvideeriti ja kogud liideti Muusikamuuseumi omadega.
1941. aastal asutatud Teatri- ja Muusikamuuseumisse tuli esimese teatrikoguna näitleja Heino Vaksi teatriajalooliste materjalide kogu, millega sai alguse teatriajalooliste materjalide süstemaatiline kogumine. Vaks alustas kogumistööd juba 20. sajandi esimesel kümnendil eesti näitekirjanduse kogumisega.


Muusikakogu

Muusikakogu sisaldab väljapaistvate eesti heliloojate, interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt muusikaga tegelenud isikute fonde. Arhiivmaterjal sisaldab ülevaadet eesti muusikute, laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud.
Lisaks isikute ja organisatsioonide fondide on kogus ka üle 12000 eesti heliloojate originaalkäsikirja, sealhulgas suur osa algupärasest ooperi- ja sümfoonilisest loomingust. Väärtuslikud on helilooja Cyrillus Kreegi (1889-1962) enda poolt üleskirjutatud rahvaviisid ja nende töötlused, Rudolf Tobiase (1873-1918) helitööd, Miina Härma ja Mart Saare koorilaulud, Eugen Kapi ja Gustav Ernesaksa ooperid, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, Boris Kõrveri, Valter Ojakääru, Anatoli Garšneki, Harri Otsa, Alo Põldmäe, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüüri, Mart Siimeri ja paljude teiste helitööd.


Teatrikogu

Teatrikogus on üle 700 teatri- ja isikufondi. Kogutud kavalehtede, fotode, arvustuste, režiiraamatute kaudu võib saada hea ülevaate eesti teatrite arengust ja hetkeseisust. Suuremad ja rohket andmematerjali sisaldavad Estonia Seltsi, Estonia teatri, Eesti Draamateatri, Saksa Linnateatri, Vanemuise, Ugala, Endla jt teatrite fondid. Head täiendust teatriuurimisele ja eesti kultuuriloole pakuvad Leopold Hanseni, Amalie Konsa, Erna Villmeri, Paul Pinna, Karl Jungholzi, Liina Reimanni, Raimund Kulli, Hugo Lauri, Georg Otsa, Ants Lauteri ning sadade teiste teatriinimeste elu ja tööd käsitlevad materjalid.


Kunstikogu ja afišid

Muuseumi kunstikogu hõlmab maalis, graafikas ja skulptuuris jäädvustatult eesti silmapaistvaid näitlejaid, heliloojaid, dirigente, interpreete. Samuti on kunstikogus esindatud silmapaistvate teatrikunstnike lavakujunduste maketid, kostüümi- ja dekoratsioonikavandid ja vaimukad šaržid.
Taieste hulgas on maalikunstnik Ants Laikmaa õlimaalid näitlejatest Hilda Gleserist (1893-1932) ja Eduard Kurnimist (1883-1932), kunstnik Osvald Jungbergi maal ühest kutselise Estonia teatri asutajast, lavastajast ja populaarsest näitlejast Theodor Altermannist (1885-1915), maalikunstnik Paul Raua portreed lauljatar Paula Brehmist (1877-1941) ja näitejuht Karl Jungholzist (1878-1925). Mitmeid muusika-, teatri- ja kultuuritegelasi on kujutatud Ferdi Sannamehe, Herman Halliste, Aleksander Kaasiku, August Vommi, Juhan Raudsepa ja teiste skulptorite töödes.
Meeleolukaid portreesid teatriinimestest ja muusikutest on loonud Aino Bach, Rein Raamat, Siima Škop, Peeter Ulas, Ülo Teder, Ernst Hallop jt. Kogus on Valdemar Väli õlimaal laulja Tiit Kuusikust (1911-1990), Enn Põldroosi värvikas „Jaan Rääts“ (1932), Oskar Raunami koloriitne „Urve Tauts“ (1935), Lilian Singi portree oma abikaasast Kuldar Singist (1942-1995) jm.
Unikaalseid pisiplastikas loodud personaaže eesti algupärastest lavateostest on kollektsioonis kunstnikelt Aino Alamaa, E. Luppe jt.
Muuseumil on rikkalik afiššide kogu, mis sisaldab ligi 29 000 teatri- ja muusikaga seotud plakatit. Esindatud on plakatid 20. sajandi algusest, peamiselt teatrilavastuste ja kontserttegevuse plakatid.


Ajalooline kogu

Ajalooline kogu sisaldab näitlejate lavakostüüme, laulupeojuhtide kostüüme, muusika- ja teatriinimeste isiklikke rõivaid ja esemeid jm. Vanimad kostüümid on Karskusseltsi “Valvaja” näiteringi etendustest 20. sajandi algusest.
Samuti sisaldab kogu mõningaid teatrinukke aastatest 1939-1951, Eesti nukuteatri lavastuste nukke aastatest 1952-2002 ja Ferdinand Veike marionett- ning varrasnukke tema ühemehe kavadest.


Raamatukogu

Raamatukogu sisaldab mitmekesist teatri- ja muusikaalast kirjandust. Muu hulgas leiab raamatu- ja noodikogud, mille tuntud muusika- ja teatriinimesed on muuseumile annetatud: A. Üksip, H. Laur, O. Aloe, K. Jungholz, P. Põldroos, U. Kibuspuu, H. Eller, R. Uusväli, K. Raudsepp, H. Tõnson, A. Särev jt. Samuti on kogus Kunstide Valitsuse ja mitmete Eesti teatrite näidendikogud. Ajalehelõigendid on kõigi Eesti teatrite lavastustest alates 1960-ndatest kuni 2007, edasi digitaalsed. Samuti on võimalik tutvuda teatri- ja muusikapersonaalia lõigenditega.


Fotokogu

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi fotokogu jaguneb negatiivide, paberfotode ja digifotode kogudeks. Negatiivide kogu sisaldab 123000 tselluloidnegatiivi erinevatelt fotograafidelt ning 9800 peamiselt vendade Parikaste pildistatud teatriteemalist klaasnegatiivi. Vanim negatiiv on Eesti kirjaniku ja laulupeotegelase Adalbert Hugo Willigerode portree aastast ca 1866. Kõige vanem teatrifoto on klaasnegatiiv etendusest Kosjakased (1870). Paberfotode kogu sisaldab ca 270 000 pilti, neist silmapaistvaim on Eesti üks vanemaid reportaažifotosid Baltisaksa laulupeost 6. juulil 1866 Tallinnas Kadriorus, fotograaf Charles Borchardt.


Muusikainstrumentide kogu

Muusikainstrumentide kogu moodustavad erinevad pärimuspillid, klaverid, harmooniumid, koduorelid, keel- ja puhkpillid, mänguautomaadid, grammofonid ja elektroonilised instrumendid. Väga arvuka osa moodustavad rahvapillid - viiul, lõõtspill, parmupill, põispill, viled, sarved, kandled jm. Klavereid on pillikogus erinevatest aegadest, esindatud on nii tahvelklaverid, pianiinod kui tiibklaverid, kokku ligikaudu 70 pilli. Paljud neist on eesti meistrite tehtud pillid (J. Vihm, J.Tusti, K.Saar, A.Läte jt). Vanim tänaseni säilinud Eestis tehtud klaver pärineb aastast 1817 ning selle on teinud pillimeister L. Ehrig. Vanim instrument pillikogus on tahvelklaver aastast 1771, mille on valmistanud inglise meister Johannes Zumpe. Kogus on kokku ligikaudu 700 instrumenti, mis on pildistatud ning vaadeldavad muuseumide infosüsteemis MuIS.