Näitused
Suurgildi hoone
Rahvas ja hääl. Šveitsi kampaaniaplakatid aastast 1918 kuni tänase päevani
25.11.2021 - 30.1.2022

Šveits ja Eesti - nii erinevad ja nii sarnased

Kui vastloodud Eesti riik hakkas 1918. aastal looma selgroogu – põhiseadust, siis pöörati eeskujude otsimisel pilgud ka Šveitsi poole. 1848. aastal loodud föderatiivse Šveitsi vabariigi omalaadne demokraatlik süsteem, milles on oluline koht otsedemokraatial pakkus mõtteainet siinsetele põhiseaduse loojatele. Eesti leidis oma tee ja lõi põhiseaduse, mis oli tollel hetkel parim.

Šveits ei jäänud Eesti jaoks ainult kaugeks inspireerijaks. Tänavu kevadel saime tähistada 100 aasta möödumist Eesti ja Šveits diplomaatiliste suhetes. Sõdadevahelisel ajal olid mõlema riigi diplomaatilised esindajaid nii siin kui seal. Suurim oli koostöö kaubanduse alal, mida kinnitasid ka ametlik kaubandusleping. Šveits ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu ja taastunnustas Eesti riiki 4. septembril 1991 ja taastas sellega kahe riigi läbikäimise.

Teie ees avanev näitus Šveitsi kampaaniaplakatitest 1918 aastatest tänaseni toob kõnekalt publiku ette need teemad, mis otsedemokraatia tingimustes on olnud Šveitsi rahva ja valitsuse hingel. 1917. aasta revolutsiooni ja I maailmasõja järgselt sündinud Eesti riigi jaoks olid mõned küsimused nagu näiteks naiste valimisõigus saanud lahenduse, siis Šveitsi naistel oli veel pikk tee ees. Kuid on palju ühiseid teemasid, kommunismioht, rahvuslik identiteet ja alati on võimalik pildikeeli arutada, milline see õige demokraatia on. 

Näitus on valminud Museum für Gestaltung Zürich poolt koostöös Šveitsi Suursaatkonnaga.

Projektijuht Eestis: Cäroly Anton

Kunstnik/graafiline disain: Aime Andresson

Ruumidisain: Tiit Tisler

Sissejuhatav tekst: Krista Sarv

Tõlked: Luisa Tõlkebüroo

Toimetamine: Luisa Tõlkebüroo, Krista Sarv, Cäroly Anton

Ehitus: Johann Põldra, Toomas Uljas, Andres Ratasepp

Täname: Museum für Gestaltung Zürich, Sanita Sīle, Aldo de Luca, David Fischer, Laura Kipper, Peeter Mauer,