Aastal 2025 möödub 100 aastat kultuuromavalitsuse seaduse sünnist Eestis. Tegemist oli oma aja kontekstis erandliku seadusega, mis võimaldas rahvusvähemustel iseseisvalt korraldada oma kultuuri- ja hariduselu.
Seadus sündis vastusena suuremale küsimusele: kuidas korraldada riiki, mis koosneb paljudest eri rahvustest? See oli põletav teema nii Vene impeeriumis kui ka Austria-Ungaris, kuhu ulatuvadki tagasi kultuurautonoomia ideelised juured, aga ka uutes riikides, mis rajati pärast I maailmasõda.
Kultuurautonoomia tuumaks oli arusaam, et rahvused peaksid ühe riigi sees saama ise oma kultuuri- ja hariduselu korraldada, laiemad üldpoliitilised küsimused tuleks aga kõigil rahvustel ühiselt sellesama riigi sees lahendada. Sarnasel põhimõttel – vähemusrahvuse õigusel oma kultuurielu ise korraldada – toimiski Eesti kultuuromavalitsuse seadus, mille Riigikogu võttis vastu 1925. aastal ja mis kehtis kuni 1940. aasta suvel alanud Nõukogude okupatsioonini.
100 aastat pärast seaduse vastuvõtmist kutsume selle näitusega kaasa mõtlema Eesti mitmerahvuselise ajaloo, mitmekesiste ühiskondade korraldamise ja vähemusrahvuste õiguste üle. Uurime, kuidas jõuti seaduse vastuvõtmiseni, kuidas see toimis ja kuidas kogesid kultuuromavalitsust tolleaegsed inimesed. Näitusel saab tutvuda ka Eestis elanud rahvustega. Põhirõhk on Eestis oma kultuuromavalitsuse loonud juutide ja baltisakslaste põneval ajalool.
Näituse meeskond:
Kuraatorid: Timo Aava (Jeruusalemma Heebrea Ülikool), Krista Sarv (Eesti Ajaloomuuseum)
Arhitektuurne kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (OÜLaika, Belka & Strelka)
Graafiline disain: Kätlin Tischler-Süld
Keeletoimetus: Hille Saluäär
Interaktiivsed lahendused: OÜ Bonamore
Projektijuht: Marje Jürgenson
Täname: Kultuurkapital
Foto: Juudi SS Makkabi võimlejad. 1920-1922. ESM F 33:262/A 879