19. veebruar on tähtis päev meie muuseumiloos – tänavu möödub 160 aastat Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumi asutamisest.

1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühing (EKÜ) oli Tallinna ja Eestimaa literaatide ehk õpetlaste selts, mille eesmärkideks eri teadusharude ja teadmiste edendamine, Eestimaa Avaliku Raamatukogu haldamine ning õpetlaste omavaheline teadusalane suhtlemine. Lisaks seadis EKÜ 1842. aasta statuut ühe ülesandena ette ka muuseumi rajamise – kodumaa süvendatud tundmaõppimiseks tema ajaloo, kunsti, tootmise, tehnoloogia ja looduse uurimise kaudu. Ühingusse kogunes väikese muuseumi jagu unikaalseid taieseid, mis, nagu kaasaegsed kirjeldavad, mahtusid esialgu kolme, seejärel nelja kappi. Oma tegevuse esimestel aastakümnetel üüris ühing ruume ühes hoones linnamüüri kõrval Tallinna gümnaasiumi (praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi) läheduses. Siin olid ka toomkooli ja gümnaasiumi õpetajate korterid. Õpetlaste vaba seltsingu koostöö oli hea ja üksteist nimetati – tulenevalt kohast kunagise kloostri asupaigas – kloostrivendadeks. Muuseum ja eriti raamatukogu kasvas aja jooksul aina suuremaks ning peagi tekkis vajadus uute ruumide ja võimaluste järele.

1863. aasta septembris kogunes grupp EKÜ liikmeid gümnaasiumi saali nõupidamisele. Provintsiaalmuuseumi asutamise mõte toodi esmakordselt avalikkuse ette. Mõtte algatajad moodustasid asutamiskomisjoni, kellest sai tulevase muuseumiühingu eestseisus. Sinna kuulusid maanõunik parun Robert von Toll, gümnaasiumiõpetaja Paul Eduard Jordan, ajalehe Revalsche Zeitung toimetaja Leopold von Pezold, Toomkooli direktor Friedrich Groesmann ja gümnaasiumi joonistusõpetaja Carl Mewes.

19. veebruaril 1864 asutati samas saalis Provintsiaalmuuseum. Loodi muuseumiühing, mille ülesandeks seati muuseumi töö suunamine ja toetamine. Muuseumiühingu eestseisuse liikmeks kutsuti lisaks eespool nimetatud isikutele (v. a Mewes) pianist Theodor Stein, kes annetas rajatava muuseumi fondi oma kontserdi tulu.

Tuntud pianist, Peterburi konservatooriumi klaveriõpetaja Theodor Stein (1819–1893). AM 7457 G 3737

„Ta oli Tallinna muusikaelu suurim autoriteet ja keskpunkt, keda imetlesid nii aadlikud, kodanikud, literaadid kui ka kaupmehed.“ (L. v. Pezold)

Asutamiskoosolekul esitas muuseumimõtte eestkõneleja Leopold v. Pezold muuseumikontseptsiooni ja rõhutas loodava ettevõtmise kasvatuslikku tähtsust: oma silmaga nägemine õpetab tunduvalt rohkem kui kirjeldamine. Ta rõhutas, et kodumaa igakülgne tundmaõppimine on vajalik nii lastele kui ka täiskasvanuile. Paul Jordan tutvustas olemasolevat muuseumikogu ning teatas, et võtab ka edaspidi vastu annetusi oma Laia tänava korteris.
Koosolekul võeti mõistagi jutuks ka muuseumi ruumide küsimus. Parun Robert v. Toll pakkus ruumiprobleemi ajutiseks lahenduseks välja oma Toompea elamu neli tuba. Samas tegi Kanuti gild kõiki rõõmustava ettepaneku üürida EKÜ-le ruume Pikal tänaval, Kanuti gildi hoone ülakorrusel. Sellest saigi EKÜ järgmine ja provintsiaalmuuseumi esimene asupaik. Päris oma maja Toompeal Kohtu tn 6 omandati 1911. aastal.

Woldemar Hau. Leopold von Pezoldi portree. Akvarell, 1865. EKM M 1339

Kunstnik ja publitsist Leopold von Pezold (1832–1907) sündis Viljandis, õppis Peterburis Püha Anna koolis ja Birkenruh’ rüütelkonnagümnaasiumis Cēsise lähedal, seejärel Tartu ülikoolis usuteadust ja ajalugu ning Düsseldorfis ja Karlsruhes kunsti. Provintsiaalmuuseumi tulihingeline pooldaja ja eestvedaja, ajalehe Revalsche Zeitung toimetaja.


Carl Mewes õppis Peterburi Keiserlikus Kunstiakadeemias ja töötas õuemaaler Otto Ignatiuse juures. Oli EKÜ laekahoidja.

AM 8423 F 6362

Parun Robert von Toll (1802–1876), Virumaa Kukruse ning Järvamaa Albu ja Peetri mõisa omanik ning ratsaväe erupolkovnik, oli Eestimaa maaomavalitsuse tegelane (1857–1860 meeskohtunik, a-st maanõunik ja 1864–1868 ühtlasi Virumaa ülemkirikueestseisja), Eestimaa Rüütelkonna matriklikomisjoni liige ja ajaloolane.
Muinsushuvilisena oli parun Toll provintsiaalmuuseumi idee agar toetaja ja kollektsionäär – ta kogus ulatusliku vanade ürikute kollektsiooni. Tema ajal hakati Kukrusel kaevandama ja kasutama põlevkivi (kukersiiti).

Paul Eduard Jordan (1825–1894), statistik, kubermangugümnaasiumi õpetaja. EKÜ muuseumi asutajaid ja muuseumi kauaaegne konservaator (1856–1893). AM 8697 F 6353

160 aastat tagasi kirja pandud põhilised muuseumi tegevussuunad on ajaproovile vastu pidanud ja kehtivad ka tänapäeval.

§ 1. Teha avalikkusele sihipärasel viisil korraldatuna ja välja panduna igal ajal kättesaadavaks need esemed, mis on tähtsad ajaloolises, kunstilises, tehnoloogilises ja loodusteaduslikus mõttes ning Eestimaa muinasteaduse seisukohalt, mille Eestimaa Kirjanduse Ühing üle annab ja mis hiljem veel juurde omandatakse.

Rikastada seda kogu niivõrd kui iganes võimalik uute esemetega ja ühtlasi astuda kõigi enda käsutuses olevate vahenditega välja siia kuuluvate ja kodumaal leiduvate esemete säilitamise eest.

Äratada ja elus hoida huvi nimetatud esemete säilitamise ja kogumise vastu meie kodumaa võimalikult laiades ringkondades.

§ 2. Ülalnimetatust lähtuvalt peab selts eeskätt hoolt kandma tema hoida usaldatud kogude ülevaatliku ja sihipärase väljapanemise eest ja need avalikkusele kättesaadavaks tegema.

Provintsiaalmuuseumi annetuste raamat 1864–1893. AM.135.11.86

Tallinna daamid ja härrad tulid vastloodud muuseumi ettevõtmistega agaralt kaasa. Juba esimestel tegutsemisaastatel annetati rohkesti esemeid, vastavalt laekumisele need registreeriti ja annetustest teatati ka ajalehes Revalsche Zeitung. Muuseumis korraldati näitusi, loenguid ja joonistuskursusi, linnaelanike osavõtt üritustest oli aktiivne. Ühisest vabatahtlikust, kõigi panust tunnustavast tegutsemisest sündinud provintsiaalmuuseumi hinnati baltisaksa ringkondades väga kõrgelt – muuseumi nimetati koguni provintsi auks ja uhkuseks! Hinnakem meiegi oma eelkäijate tööd ja entusiasmi kodumaa tundmaõppimisel, teadmiste propageerimisel ja muuseumimõtte äratamisel!

Leopold von Pezold. Maikrahvi sissesõit Tallinna. 1869. Lünetimaal Provintsiaalmuuseumi järeltulija – Eesti Ajaloomuuseumi praeguses asukohas Suurgildis.