"Kõik algab ja lõpeb voodis. Voodi ei ole mingi pelgupaik, ehkki näib seda olevat, ehkki mõnikord ongi.
Sest just enamasti voodis tuleb unenägu." 
Kirjanik, filosoof ja füüsik Madis Kõiv

Loovuse seisukohalt on puhkamine ja hea uni väga oluline juba ainuüksi seepärast, et une puudumine vähendab meie loomingulise mõtlemise võimet. Kiirest elutempost puhkust võib pakkuda ka muuseumikülastus. Teatri-ja muusikamuuseumi uus näitus “Uneversum. Unede torn” räägib unenägudest, aga seejuures ka loovusest, inspiratsioonist ja ajast.
Inimene on teadaolevalt ainuke liik maakeral, kes on võimeline unenägusid vahendama ja nende sisu kasutama. Ükskõik, kas esitame lugusid teatrilaval, pajatame unejutte või jagame teistega oma öiseid nägemusi, on tegemist viisiga, kuidas arendada empaatiat ja luua sildu inimeste vahel. Laval võime kohtuda tegelastega, kes ei saa und või lase teistel magada, kuid kuuleme ka lugusid, kus reaalsuse ja unenäo piirid hajuvad. Une kujundit on kasutatud inimloomingus alates iidsetest müütidest kuni kaasaegse näitekirjanduseni välja. Mitmed draamateosed on üles ehitatud elu ja unenägude seostele, draamaklassikasse kuuluvad Calderóni „Elu on unenägu“, Shakespeare’i „Suveöö unenägu“ ja August Strindbergi „Unenäomäng“.

Nii mõnegi teatripraktiku jaoks on magades kogetu kasulik materjal rollide loomisel või lavastuslike lahenduste leidmisel. Unenägudes on leitud vastuseid keerulistele küsimustele, lahendusi teaduslikele probleemidele või inspiratsiooni loomiseks. Näiteks võime lugeda Voldemar Mettuse mälestust lavastuse „Punane moon“ kohta, mille tõi 1939. aastal Estonia teatri lavale Rahel Olbrei järgmist: “Pr Olbreil oli palju fantaasiat ja oma ballettide
elavustamiseks oskas ta ära kasutada kõiksugu materjale. Eriti huvitav selles suhtes on kuulda, tänu millele “Punase mooni” oopiumiunelmapilt sai selleks paeluvaks nägemuseks, millena seda paljud veel mäletavad. Kust on pärit kõik need kehata näod, ülakehadeta jalad ja teised veidrad kujud, kes olid tegevad tolles haaravas unenäos? Rahel Olbrei enda unenägudest, nagu ta mulle jutustas. Närvipinge all elava loova kunstniku unenägudest.” (Voldemar Mettus „Narrid, näitlejad ja nõiad. Teatrimälestusi- ja vaatlusi“)

Kõik meie unenäod ei ole siiski inspireerivad ja põnevad, pigem vastupidi, uned võivad olla ka painajalikud ja häirivad. Unes võivad ilmutada end meie hirmud ja läbielamised.

Kuid õnneks aitab ka kõige halvemate unenägude vastu üks tegu - ärkamine.

• Külasta näitust "Uneversum. Unede torn"

Näituse kujundaja on Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), helilooja Markus Robam,
dramaturg Mihkel Seeder (VAT teater), kuraator Annely Kaldoja.
Lae endale siit alla ka Markus Robami loodud äratuskellahelin.

„Uneversum“ on kolme muuseumi koostööprojekt, mille raames on külastajal unikaalne võimalus külastada mitut uneteemalist näitust. Esimene osa, mis avati Tervisemuuseumis 14. aprillil, räägib unest ja magamisest. Teatri-ja muusikamuuseumi „Unede tornile“ järgneb oktoobris Tarbekunsti ja Disainimuuseumi näitus unele pühendatud ajast ja ruumist.