Täna, 19. veebruaril, 160 aastat tagasi sai alguse Eesti Ajaloomuuseum. Juubeliaastat tähistatakse läbi aasta kestvate sündmuste, kolme juubelinäituse ning uuenenud Teatri ja Muusikamuuseumi avamisega.  

„Juubeliaastal avame Eesti elanikele ja külalistele kogu uuenenud Teatri- ja Muusikamuuseumi maja. Kõikides, ka varem külastajatele suletud ruumides, saab näha spetsiaalselt sünnipäevaks loodud juubelinäitust. Avame ka mitu uut näitust Maarjamäe lossis ja kutsume ellu kuraatorite kuldsarja, mille käigus saavad näitusekülastajad tutvuda inspireerivate Eesti ajaloo ekspertidega. Lisaks toimub mitmeid põnevaid avalikke sündmuseid kogu juubeliaasta vältel,“ rääkis Eesti Ajaloomuuseumi juhatuse liige ja kultuurikorraldaja Jaanus Rohumaa. Ta lisas, et juubeliaastale annab avalöögi Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistav perepäev Maarjamäe lossis.  

Teatri- ja muusikamuuseumi loomisest möödub tänavu 100 aastat. Seda tähistatakse 22. märtsil avaneva juubelinäitusega, mis avab teatri- ja muusikamaailma kireva ajaloo ja muuseumitöö telgitaguseid. Näitusele on välja pandud unikaalsed, tähenduslikud ja haruldased esemed Eesti muusika ja teatri ajaloost, mida ei ole seni veel eksponeeritud. Sealhulgas nii lood varalahkunud muusikalegendidest, Rein Rannapi esimene käsikiri, Elmo Nüganeni kostüüm lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“ ja palju muud. Kokku on näitusel üle 100 erinevat eseme, mille lood avalikustatakse teematubade kaupa.  

„Näitusel avalikustatakse pöörased lood Eesti muusikutest, heliloojatest ja kultuuritegelastest, mis on aastakümneid olnud saladuses. Neid lugusid avavad lisaks kuraatoritele ka armastatud kultuuritegelased, kelleks on Johan Randvere, Helena ja Jaan-Eik Tulve, Henrik Kalmet, Ene-Liis Semper ja Liina Vahtrik,“ sõnas Rohumaa.  

Eesti Ajaloomuuseumi ülesandeks on Eesti rahva, maa ja riigi ajaloo säilitamine ja mineviku kogemuste sidumine tänapäeva ning tulevikuga. „Seetõttu avame juubeliaastal ka Eesti Ajaloomuuseumi koosseisu kuuluvas Maarjamäe lossis näituse, mis peegeldab teravalt probleemi – kuidas korraldada mitmekesist ühiskonda. Näitus avab saja-aasta tagust ja tolle aja kontekstis väga erandlikku kogemust sellest, kuidas vähemusrahvustel võimaldati iseseisvalt oma kultuuri- ja hariduselu korraldada,“ selgitas Rohumaa ning lisas, et näitus avatakse külastajatele aprillikuus.  

Lisaks avatakse juunis Maarjamäe tallihoones näitus, mis räägib eestlusest ja eestlaseks olemisest, aga seda hoopis pärast Eesti taasiseseisvumist siia elama asunud välismaa päritolu inimeste silme läbi. "Nüüd peavad nad Eestit oma kodumaaks, samas on säilinud tore kõrvaltvaatajapilk,” sõnas Rohumaa. 

Kogu juubeliaasta programmiga saab tutvuda siin.

Eesti Ajaloomuuseumi koosseisu kuuluvad Maarjamäe loss, Suurgildi hoone, Eesti Filmimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Eesti Ajaloomuuseumi sai alguse 19. veebruaril 1864, kui Eestimaa Kirjanduse Ühing asutas Tallinna Kubermangugümnaasiumi saalis toimunud koosolekul Provintsiaalmuuseumi.